October 2017
M T W T F S S
25 26 27 28 29 30 1
2 3 4 5 6 7 8
9 10 11 12 13 14 15
16 17 18 19 20 21 22
23 24 25 26 27 28 29
30 31 1 2 3 4 5

logod suured

       Tõhela järv on 338,5 ha suur, keskmiselt 1,3 m sügav, 2,6 km pikk ja 1,7 km lai. Järve loodeosast saab alguse Paadrema jõgi, mis on 30 km pikk ja suubub Liivi lahte. 2001 aastal ehitati jõe algusesse kalatrepp, et parandada kalade rännet ja hoida järve veetaset.  Järve sügavus läänekaldalt järsult suureneb, seal on põhi mudane.  Idaosas on järv madal ja põhi on liivane. Ida- ja põhjakaldad on kaetud savikas moreeniga , lääne- ja lõunakaldad on kaetud soosetetega.  Vesi on rohekaskollane ja hästi läbipaistev. Tõhela järv sisaldab olulisi mudavarusid.

 

  Järve ümbritsevas soos on eluks sobilikud tingimused väga eripalgelise elustikuga lindudele ja loomadele. Tõhela järv on üks neist järvedest, kus pesitsevad naerukajakad, samuti võib siin märgata jõgitiiru, sinikael- ja rägaparti, lauku, mustviirest, tuttpütti, tutt- ja punapeavarti jt. Järvel pesitsevad ka kühmnokk- ja laululuik.

 

   Tõhela järv oli 1946-1948 aastatel Vene sõjaväe õppepolügon. Sellepärast on pommid ja mürsud veel praegugi järve põhjamudas.

 

    Järv asub Tõhela-Ermistu  hoiualal.